Estonia • January 6, 2026 • Tuesday
Also known as: Kolmekuningapäev
Kolmekuningapäev, mida tähistatakse 6. jaanuaril, on Eesti rahvakalendris ja kristlikus traditsioonis märgiline tähis, mis tõmbab joone alla pikale jõuluajale. Kuigi tänapäeva Eestis on see pigem tagasihoidlik ja vaimne tähtpäev, peidab see endas sajanditepikkust ajalugu, kus põimuvad luterlikud kirikutraditsioonid, Saksa kultuurimõjud ja eestlaste endi muistsed kombed. See on päev, mil meenutatakse kolme tarka hommikumaalt – Casparit, Melchiorit ja Balthasarit –, kes tähte järgides jõudsid Jeesuslapse juurde, tuues talle kingituseks kulda, viirukit ja mürri.
Eesti kontekstis on kolmekuningapäev tuntud ka kui "jõulude lõpp". Kui varem kestsid jõulupidustused toomapäevast (21. detsember) kuni nuudipäevani (13. jaanuar), siis tänapäeval on just 6. jaanuar see hetk, mil kodudest viiakse välja jõulukuused ja kustutatakse pühadevalgustid. See on üleminekuaeg, kus pimedaim talveperiood hakkab vaikselt taanduma ja inimesed pöörduvad tagasi oma igapäevaste toimetuste juurde. Erinevalt suurtest rahvapidudest nagu jaanipäev, on kolmekuningapäev Eestis sissepoole vaatamise, rahu ja uue aasta plaanide tegemise aeg.
See püha on oluline ka teoloogiliselt, tähistades epifaaniat ehk Issanda ilmumist. See on hetk, mil Kristus sai teatavaks mitte ainult juutidele, vaid kogu maailmale (mida sümboliseerivadki paganatest targad). Eestis, kus luterlik kirik on ajalooliselt olnud domineeriv, rõhutatakse sel päeval just seda universaalset sõnumit ja valguse võitu pimeduse üle. Kuigi Eesti on tuntud kui üks maailma vähem religioosseid riike, püsivad teatud traditsioonid, nagu kirikukontserdid ja küünalde süütamine, endiselt au sees, pakkudes inimestele emotsionaalset tuge keset külma ja suvist valgust ootavat talve.
Eesti kalendris on kolmekuningapäev alati kindlal kuupäeval, erinevalt mõnest teisest kristlikust pühast, mis liiguvad vastavalt ülestõusmispühade tsüklile.
Kuupäev: January 6, 2026 Nädalapäev: Tuesday Aeg pühani: Veel on jäänud 3 päeva.
Kuna 2026. aastal langeb see tähtpäev teisipäevale, on tegemist tavalise tööpäevaga. Eestis ei ole kolmekuningapäev riigipüha ega vaba päev, mis tähendab, et elu kulgeb oma tavapärases rütmis, kuid õhtused tunnid on sageli reserveeritud perekondlikeks koosviibimisteks või kogukondlikeks sündmusteks.
Kolmekuningapäev on üks vanimaid kristlikke pühi, ulatudes tagasi 4. sajandisse. Eesti aladele jõudis see püha koos ristiusustamisega keskajal. Nimi ise viitab kolmele targa mehele, keda Piiblis küll kuningateks ei nimetata (seal räägitakse "tarkadest"), kuid rahvatraditsioonis ja kunstis on nad kinnistunud just kuningatena.
Eesti talurahva jaoks oli see päev oluline majanduslik ja sotsiaalne tähis. Vanasti öeldi, et "kolmekuningapäev murrab talve selgroo". See tähendas, et pool talvevarudest pidi olema alles, et kevadeni välja vedada. Kuigi väljas paukus sageli pakane, andis see päev lootust, et päevad hakkavad kukesammu võrra pikenema.
Luterlikus traditsioonis, mis kinnistus Eestis pärast reformatsiooni, muutus püha sisu akadeemilisemaks ja kiriklikumaks. Erinevalt Lõuna-Euroopa katoliiklikest maadest, kus toimuvad suured rongkäigud, on Eesti traditsioon olnud vaoshoitum. Siiski on säilinud komme märgistada uksi tähtedega C+M+B (Caspar, Melchior, Balthasar), mis pidi kaitsma kodu kurja eest. Kuigi see komme on tänapäeval pigem haruldane, võib seda kohtata vanemates taludes või kirikumõisates.
Tänapäeva Eestis tähistatakse kolmekuningapäeva mitmel erineval viisil, olenevalt sellest, kas inimene on usklik või järgib lihtsalt kultuurilisi tavasid.
Eesti rahvakalendris oli kolmekuningapäevaga seotud mitmeid endeid ja keelde:
Ilm: Kui kolmekuningapäeval on selge ilm, siis on oodata head viljasaaki. Kui aga tuiskab, siis tuleb suvel palju parme ja kärbseid. Töökeelud: Sarnaselt teistele suurtele pühadele, oli sel päeval keelatud ketramine ja muud naiste näputööd, et mitte "püha rikkuda". Õlu: Vanasti pruuliti kolmekuningapäevaks viimane pühadeõlu. See pidi olema kange ja hea, et tähistada pühade lõppu väärikalt.Kui viibite January 6, 2026 Eestis, on siin mõned soovitused, mida silmas pidada:
Lahtiolekuajad: Kuna kolmekuningapäev ei ole riigipüha, on kõik kauplused, muuseumid, pangad ja riigiasutused avatud tavapärastel aegadel. Ühistransport sõidab argipäevase graafiku alusel.
Ilm: Jaanuar on Eestis üks külmemaid kuid. Temperatuurid jäävad tavaliselt vahemikku -5°C kuni -15°C, kuid kargetel talvedel võib see langeda ka alla -20°C. Lumi on sel ajal tavaline, seega tasub riietuda soojalt ja kanda kihilist riietust. Libedad teed on samuti faktor, millega arvestada.
Mida teha: Tallinna vanalinn: Jalutage läbi lumise vanalinna. Kuigi raekoja platsi jõuluturg võib olla juba lõpetamisel või kokku pakkimisel, on atmosfäär endiselt maagiline. Kirikud: Külastage Tallinna Toomkirikut või Niguliste muuseum-kontserdisaali, et osa saada pühadehõngust. Loodus: Kui lumi on maas, on see suurepärane aeg räätsamatkaks mõnes Eesti rabas (näiteks Viru raba või Kõnnu suursoo), kus vaikus ja rahu on eriti tuntavad.
Oluline on rõhutada, et kolmekuningapäev ei ole Eestis riigipüha. See on kalendrisse märgitud tähtpäevana, kuid see ei tähenda vaba päeva töölt ega koolist.
Eestis on riigipühad, mil asutused on suletud, järgmised:
Kolmekuningapäev Eestis on segu kristlikust pärandist, rahvakalendri tarkusest ja tänapäevasest pragmaatilisusest. See on aeg, mil Eesti inimene pakib kokku jõuluehted, viib kuuse välja ja valmistub pikaks, kuid järk-järgult valgenevaks talveks. See ei ole kärarikas püha, vaid pigem vaikne hetk, mil tunda rõõmu möödunud pühadest ja vaadata lootusega tulevikku.
Külastajale pakub see päev võimalust näha Eesti rahulikumat ja autentsemat külge – seda poolt, mis hindab traditsioone, kuid ei tee neist suurt vaatemängu. See on ideaalne aeg nautida Eesti talvist loodust ja hubaseid kohvikuid, olles osa rütmist, mis on seda maad ja rahvast juhtinud juba sajandeid.
Märkus: Artikkel on koostatud arvestades 2026 aasta kalendrit ja Eesti kehtivaid seadusi ning tavasid.*
Common questions about Epiphany in Estonia
Ei, kolmekuningapäev ei ole Eestis riigipüha ega töövaba päev. See on riiklik tähtpäev, mis tähendab, et koolid, ettevõtted, kauplused ja ametiasutused on avatud tavapärastel aegadel. Erinevalt jõuludest või jaanipäevast ei kaasne sellega laialdasi sulgemisi ega ametlikku puhkust, mistõttu jätkub igapäevaelu tavapärases rütmis.
Kolmekuningapäev tähistab kristlikus traditsioonis kolme targa ehk maagi – Caspari, Melchiori ja Balthasari – jõudmist Jeesuse juurde, järgides Petlemma tähte. Nad tõid kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Eesti luterlikus traditsioonis on see päev pühendatud Jeesuse ilmutamisele paganatele. Kuigi Eesti on valdavalt sekulaarne ühiskond, on see päev oluline tähis kirikukalendris, märkides ühtlasi 12 päeva möödumist jõuludest.
Eestis tähistatakse kolmekuningapäeva pigem tagasihoidlikult ja privaatselt. Paljudes kodudes on see päev, mil viiakse välja jõulukuusk ja koristatakse viimased pühadekaunistused, märkides ametlikult jõuluperioodi lõppu. Suuri avalikke üritusi või paraade tavaliselt ei korraldata. Inimesed võivad veeta aega rahulikult kodus või külastada kirikut, kuid võrreldes suurte rahvapidudega on see rahulik ja sissepoole suunatud tähtpäev.
Eesti luterlikes kirikutes peetakse sel päeval spetsiaalseid jumalateenistusi, kus keskendutakse piiblilugudele tarkade kummardamisest ja Jeesuse ristimisest. Kuna tegemist on tööpäevaga, on osavõtt tavaliselt väiksem kui suurtel pühadel. Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist ei ole Eestis levinud suured tänavaprotsessioonid ega vee õnnistamise tseremooniad vabas õhus, vaid keskendutakse palvusele ja kiriklikule liturgiaile.
Külastajate jaoks on kolmekuningapäev Eestis tavaline tööpäev. Transport, muuseumid ja restoranid töötavad tavapärase graafiku alusel. Kuna ilm on jaanuaris tavaliselt külm ja lumine (temperatuurid vahemikus -5°C kuni 0°C), on see hea aeg siseruumides asuvate vaatamisväärsuste külastamiseks või talvisteks jalutuskäikudeks Tallinnas või Tartus. Erilisi turismirituaale selle päevaga ei kaasne, seega saab nautida rahulikku talvist atmosfääri.
Eestis puuduvad kolmekuningapäeval spetsiifilised rahvustoidud, mida igas peres valmistataks. Erinevalt Prantsusmaast või Hispaaniast ei ole meil kombeks süüa erilisi kuningakooke. Pigem on see aeg, mil lõpetatakse jõulutoitude varude tarbimine. Mõnes peres võidakse pakkuda veel viimaseid piparkooke või verivorste, enne kui minnakse üle tavapärasele talvisele menüüle.
Eesti rahvakalendris on kolmekuningapäev tuntud kui suurte pühade lõpppunkt. Vanasti öeldi, et selleks päevaks peab pühadeõlu olema joodud ja tööd uuesti alustatud. Kuigi sellel puuduvad nii sügavad paganlikud juured kui jaanipäeval või jõuludel, on see oluline verstapost talvises ajatsüklis, tähistades üleminekut pikalt pühadeajalt igapäevasele talvisele rutiinile.
Epiphany dates in Estonia from 2010 to 2025
| Year | Day of Week | Date |
|---|---|---|
| 2025 | Monday | January 6, 2025 |
| 2024 | Saturday | January 6, 2024 |
| 2023 | Friday | January 6, 2023 |
| 2022 | Thursday | January 6, 2022 |
| 2021 | Wednesday | January 6, 2021 |
| 2020 | Monday | January 6, 2020 |
| 2019 | Sunday | January 6, 2019 |
| 2018 | Saturday | January 6, 2018 |
| 2017 | Friday | January 6, 2017 |
| 2016 | Wednesday | January 6, 2016 |
| 2015 | Tuesday | January 6, 2015 |
| 2014 | Monday | January 6, 2014 |
| 2013 | Sunday | January 6, 2013 |
| 2012 | Friday | January 6, 2012 |
| 2011 | Thursday | January 6, 2011 |
| 2010 | Wednesday | January 6, 2010 |
Note: Holiday dates may vary. Some holidays follow lunar calendars or have different observance dates. Purple indicates weekends.