Easter Sunday

1. aastal tähistatakse ülestõusmispühi April 5, 2026, mis langeb päevale Sunday. See tähendab, et pühadeni on jäänud veel 92 päeva. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, mille kuupäev sõltub kuu faasidest, kuid Eestis tähistatakse seda alati kevadisel ajal. See on osa pikast nädalavahetusest, mis algab suure reedega ja kulmineerub pühapäevase ülestõusmispühaga, pakkudes inimestele võimalust puhata ja nautida saabuva kevade märke.

Jah, ülestõusmispühade esimene püha on Eestis riigipüha ja puhkepäev. See on osa pikemast pühadeperioodist, kuhu kuulub ka suur reede, mis on samuti riigipüha. Kuna tegemist on ametliku puhkepäevaga, on enamik koole, riigiasutusi ja paljud ettevõtted suletud. Inimesed kasutavad seda aega tavaliselt perega koosviibimiseks või looduses puhkamiseks. Tasub arvestada, et kuigi mõned poed võivad olla avatud, on teenindussfääris lahtiolekuajad sageli lühendatud või on asutused täielikult suletud.

Eestis tuntakse seda püha peamiselt ülestõusmispühadena, mis tähistab kristlikus traditsioonis Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmist. See tähistab paastuaja lõppu ja on kirikukalendri üks olulisemaid sündmusi. Eesti ajalooline taust on tugevalt mõjutatud luterlusest ja Saksa kultuuriruumist, kuid tänapäeval on Eesti üks maailma vähem religioosseid riike. Seetõttu on püha tähendus paljude eestlaste jaoks nihkunud kristlikult sisult pigem ilmalikule kevade tähistamisele ja vaba aja nautimisele.

Eestlased tähistavad ülestõusmispühi pigem vaikselt ja tagasihoidlikult. Kuna tegemist on vaba päevaga, veedetakse aega kodus lõõgastudes, külastatakse sõpru või sugulasi ning minnakse võimalusel maale suvilasse. Kui kevadilm lubab, on populaarsed välitegevused nagu jalgrattasõit, matkamine või isegi esimene grillimine. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eestis kombeks korraldada suuri avalikke paraade või festivale; rõhk on privaatsel perekesksel ajaviitel ja looduse nautimisel.

Kuigi Eesti tähistamine on pigem ilmalik, on säilinud mitmeid rahvapäraseid kombeid. Kõige levinum traditsioon on munade värvimine ja koksime, kuigi uurimused viitavad, et spetsiifilised toidutraditsioonid, nagu lambaliha söömine, ei ole Eestis nii rõhutatud kui mujal. Kirikutes helistatakse kelli ja peetakse jumalateenistusi, millest võtab osa kristlik vähemus. Paljude jaoks sümboliseerivad need pühad lihtsalt kevade saabumist, pajutibude tuppa toomist ja pikast talvest tärkamist.

Külastajad peaksid arvestama, et ülestõusmispühade ajal, eriti pühapäeval, on elu Eestis väga vaikne. Tallinnas ja teistes linnades võivad paljud kohvikud ja poed olla suletud või töötada lühendatud graafikuga. Soovitatav on varuda vajalikud toiduained ja tarbed ennetavalt. See on suurepärane aeg külastada Eesti loodust või rannikualasid, kuna linnatänavad on tavapärasest tühjemad. Kui plaanite külastada kirikut, on soovitatav riietuda tagasihoidlikult, austades kohalikku kristlikku vähemust.

Üldiselt Eestis ülestõusmispühade ajal suuri avalikke pidustusi, kontserte või paraade ei korraldata. Pühad on suunatud sissepoole, keskendudes kodule ja perele. Kirikutes toimuvad traditsioonilised ülestõusmispüha teenistused, mis on avatud kõigile, kuid väljaspool kirikuseinu on melu minimaalne. See peegeldab eestlaste reserveeritud ja privaatset loomust pühade tähistamisel, kus eelistatakse rahu ja vaikust suurematele rahvakogunemistele.

Eestis ei ole ülestõusmispühadel nii rangelt välja kujunenud traditsioonilist menüüd kui näiteks jõulude ajal. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest ei ole lambaliha söömine siin massiline komme. Peamine rõhk on munadel – neid keedetakse, värvitakse sibulakoorte või muude vahenditega ning seejärel koksitakse. Samuti on populaarsed kohupiimatoidud, näiteks pasha, mis on laenatud õigeusu traditsioonist. Üldiselt eelistatakse kergeid kevadisi roogasid, mis tähistavad rasketest talvetoitudest loobumist.